IV.6 Põhikvartsekstakordid. I₆₄, IV₆₄, V₆₄.

Põhikvartsekstakord on laadi põhiastmelt (I, IV ja V) üles ehitatud kolmkõla teine pööre. Nii nagu V₇ ja II₇ koos pööretega, on ka kvartsekstakordid dissoneerivad harmooniad ehk need sisaldavad kontrapunktiliselt seotud heli. Kontrapunktiliselt ebapüsivaks muudab nimetatud harmooniad akordi bassi ja mõne ülemise hääle vahel moodustuv kvart, mida alumise häälega seonduvalt käsitletakse dissoneerivana (vt ptk II.3). Nagu kõik dissoneerivad intervallid, peab ka kvart tekkima mingis hääles kõlava abihelikäigu või siis läbiminevat või pideheli sisaldava käigu tulemusena (vt ka K₆₄ moodustumist ptk III.5). Sellel põhjusel on kvartsekstakordide kasutamine tonaalses harmoonias võrdlemisi piiratud: lisaks kadentsikvartsekstakordile (K₆₄) saab rääkida abikvartsekstakordidest ja läbiminevatest kvartsekstakordidest. Neljahäälses seades kahendatakse kõikides kvartsekstakordides reeglina akordi kvinti ehk bassiheli.

I₆₄ ja IV₆₄ abiakordina (D-T-D, T-S-T).

Kuna liikumine mingilt harmoonialt seda kaunistavale abikvartsekstakordile ja tagasi on harmooniliselt võrdlemisi staatiline (bassis liikumine puudub), siis kasutatakse abikvartsekstakorde tavaliselt algustoonika esmasel prolongeerimisel ja kadentsile järgnevas täiendis ning välditakse vormilistes arendusosades.

I₆₄ abiakordina kaunistab poolkadentsi dominanti. On oluline eristada I₆₄ kadentsikvartsekstakordist (K₆₄), mis moodustub küll samadest helidest, kuid mille funktsioon tonaalse harmoonia akordijärgnevustes on erinev. K₆₄ tekib kontrapunktiliselt V astme kolmkõla kaunistamisel kvardipidega, millega kaasneb ühtlasi akordi kvindi väljavahetamine akordi sekstiga, mis võib samuti funktsioneerida kas nn konsoneeriva pidena (järgnevuses I-K₆₄-V) või konsoneeriva läbimineva helina (järgnevuses IV-K₆₄-V). Pide kasutamise tulemusel tekkiva akordina kõlab K₆₄ alati meetrumi (suhteliselt) rõhulisel osal ning enne sellele järgnevat lahendusakordi ehk V kolmkõla (vt ptk III.5 – „Kadentsiharmoonia figuratsioon“). Esimese astme kvartsekstakord (I₆₄) kui abikvartsekstakord tekib kontrapunktiliselt aga V astme kolmkõla tertsi ja kvindi kaunistamisel abihelikäiguga. Seetõttu kõlab I₆₄ pärast poolkadentsi dominandi saabumist ning tavaliselt kahe V kolmkõla vahel (V-I₆₄-V; vt näidet IV.6.1a; mõnikord võib mainitud järgnevuse lõppharmoonia (V) järgmise muusikalise lause algusharmoonia (I) paremaks ettevalmistamiseks olla asendatud ka septakordiga V-I₆₄-V₇: sellisel juhul asendab ühe hääle abihelikäiku läbimineva heliga käik; vt näidet IV.6.1b). IV₆₄ kui abiakord võib aga kõlada nii toonikaharmoonia esmasel prolongeerimisel kui ka täiskadentsile järgnevas täiendis (I-IV₆₄-I). Analoogiliselt esimese astme kvartsekstakordile (I₆₄) moodustub ka IV₆₄ toonikakolmkõla tertsi ja kvindi kaunistamisel abihelikäiguga (vt näide IV.6.1c).

Näide IV.6.1, I₆₄ ja IV₆₄ abiakordina

I₆₄ ja V₆₄ läbimineva akordina (S-T-S, T-D-T)

Teise võimalusena võivad kvartsekstakordid moodustuda läbiminevate akordidena ning sellisena kõlavad need erinevalt abikvartsekstakordidest pigem vormilistes arendusosades. Läbiminevad kvartsekstakordid moodustuvad kahe sama astme akordi erineva pöörde ühendamisel. I₆₄ moodustub üldreeglina järgnevustes IV-I₆₄-IV₆ või IV₆-I₆₄-IV (vt näiteid IV.6.2a ja b), kus IV võib olla asendatud ka akordiga II₆₅ ja IV₆ akordiga II₄₃ (vt näiteid IV.6.2c ja d ning e ja f), ning V₆₄ järgnevustes I-V₆₄-I₆ või I₆-V₆₄-I (vt näiteid IV.6.2g ja h). Kõikidel ülalkirjeldatud juhtudel tekib alumiselt häälelt ülesehitatud kvart, s.t dissoneeriv ehk kontrapunktiliselt ebapüsiv intervall bassis läbiminevat heli sisaldava astmeliselt tõusva või laskuva tertsikäigu tulemusena ning reeglina tekib läbiminev kvartsekstakord bassi ja mõne ülemise hääle vahel aset leidva hääletavahetuse sees (häältevahetusele viitavad kõikides näidetes noote ühendavad jooned).

Näide IV.6.2, I₆₄ ja V₆₄ läbiminevate akordidena

Bassi arpedžeerimisel moodustuv I₆₄

Lisaks eelmainitud juhtudele võib algustoonika prolongatsiooni alustada bassis tõusev toonikakolmkõlakäik (vt näide IV.6.3a). Analoogiline, kuid tavaliselt laskuv liikumine, võib kaunistada ka täiskadentsile järgnevat täiendit (vt näide IV.6.3b). Juhul kui nimetatud bassikäiguga ülahäältes liikumist ei kaasne, moodustub mõlemal juhul meetrumi suhteliselt rõhutul osal kooskõla, mis koosneb I₆₄ helidest. Sellist kvartsekstakordi, milles dissoneeriv kvart ei lahene, mõistetakse figuratsiooni (antud juhul bassi arpedžeerimise) tulemusena tekkiva vertikaalina ning seetõttu iseseisva harmooniana reeglina ei käsitleta.

Näide IV.6.3, Bassi arpedžeerimisel moodustuv I₆₄

[sisesta näide IV_6_3]