IV.6 Põhikvartsekstakordid

IV.6 Põhikvartsekstakordid

IV.6 Põhikvartsekstakordid. I64, IV64, V64.

Põhikvartsekstakord on laadi põhiastmelt (I, IV ja V) üles ehitatud kolmkõla teine pööre. Nii nagu V7 ja II7 koos pööretega, on ka kvartsekstakordid dissoneerivad harmooniad ehk need sisaldavad kontrapunktiliselt seotud heli. Kontrapunktiliselt ebapüsivaks muudab nimetatud harmooniad akordi bassi ja mõne ülemise hääle vahel moodustuv kvart, mida alumise häälega seonduvalt käsitletakse dissoneerivana (vt ptk II.3). Nagu kõik dissoneerivad intervallid, peab ka kvart tekkima mingis hääles kõlava abihelikäigu või siis läbiminevat või pideheli sisaldava käigu tulemusena (vt ka K64 moodustumist ptk III.5). Sellel põhjusel on kvartsekstakordide kasutamine tonaalses harmoonias võrdlemisi piiratud: lisaks kadentsikvartsekstakordile (K64) saab rääkida abikvartsekstakordidest ja läbiminevatest kvartsekstakordidest. Neljahäälses seades kahendatakse kõikides kvartsekstakordides reeglina akordi kvinti ehk bassiheli.

I64 ja IV64 abiakordina (D-T-D, T-S-T).

Kuna liikumine mingilt harmoonialt seda kaunistavale abikvartsekstakordile ja tagasi on harmooniliselt võrdlemisi staatiline (bassis liikumine puudub), siis kasutatakse abikvartsekstakorde tavaliselt algustoonika esmasel prolongeerimisel ja kadentsile järgnevas täiendis ning välditakse vormilistes arendusosades.

I64 abiakordina kaunistab poolkadentsi dominanti. On oluline eristada I64 kadentsikvartsekstakordist (K64), mis moodustub küll samadest helidest, kuid mille funktsioon tonaalse harmoonia akordijärgnevustes on erinev. K64 tekib kontrapunktiliselt V astme kolmkõla kaunistamisel kvardipidega, millega kaasneb ühtlasi akordi kvindi väljavahetamine akordi sekstiga, mis võib samuti funktsioneerida kas nn konsoneeriva pidena (järgnevuses I-K64-V) või konsoneeriva läbimineva helina (järgnevuses IV-K64-V). Pide kasutamise tulemusel tekkiva akordina kõlab K64 alati meetrumi (suhteliselt) rõhulisel osal ning enne sellele järgnevat lahendusakordi ehk V kolmkõla (vt ptk III.5 – „Kadentsiharmoonia figuratsioon“). Esimese astme kvartsekstakord (I64) kui abikvartsekstakord tekib kontrapunktiliselt aga V astme kolmkõla tertsi ja kvindi kaunistamisel abihelikäiguga. Seetõttu kõlab I64 pärast poolkadentsi dominandi saabumist ning tavaliselt kahe V kolmkõla vahel (V-I64-V; vt näidet IV.6.1a; mõnikord võib mainitud järgnevuse lõppharmoonia (V) järgmise muusikalise lause algusharmoonia (I) paremaks ettevalmistamiseks olla asendatud ka septakordiga V-I64-V7: sellisel juhul asendab ühe hääle abihelikäiku läbimineva heliga käik; vt näidet IV.6.1b). IV64 kui abiakord võib aga kõlada nii toonikaharmoonia esmasel prolongeerimisel kui ka täiskadentsile järgnevas täiendis (I-IV64-I). Analoogiliselt esimese astme kvartsekstakordile (I64) moodustub ka IV64 toonikakolmkõla tertsi ja kvindi kaunistamisel abihelikäiguga (vt näide IV.6.1c).

Näide IV.6.1, I64 ja IV64 abiakordina

I64 ja V64 läbimineva akordina (S-T-S, T-D-T)

Teise võimalusena võivad kvartsekstakordid moodustuda läbiminevate akordidena ning sellisena kõlavad need erinevalt abikvartsekstakordidest pigem vormilistes arendusosades. Läbiminevad kvartsekstakordid moodustuvad kahe sama astme akordi erineva pöörde ühendamisel. I64 moodustub üldreeglina järgnevustes IV-I64-IV6 või IV6-I64-IV (vt näiteid IV.6.2a ja b), kus IV võib olla asendatud ka akordiga II65 ja IV6 akordiga II43 (vt näiteid IV.6.2c ja d ning e ja f), ning V64 järgnevustes I-V64-I6 või I6-V64-I (vt näiteid IV.6.2g ja h). Kõikidel ülalkirjeldatud juhtudel tekib alumiselt häälelt ülesehitatud kvart, s.t dissoneeriv ehk kontrapunktiliselt ebapüsiv intervall bassis läbiminevat heli sisaldava astmeliselt tõusva või laskuva tertsikäigu tulemusena ning reeglina tekib läbiminev kvartsekstakord bassi ja mõne ülemise hääle vahel aset leidva hääletavahetuse sees (häältevahetusele viitavad kõikides näidetes noote ühendavad jooned).

Näide IV.6.2, I64 ja V64 läbiminevate akordidena

Bassi arpedžeerimisel moodustuv I64

Lisaks eelmainitud juhtudele võib algustoonika prolongatsiooni alustada bassis tõusev toonikakolmkõlakäik (vt näide IV.6.3a). Analoogiline, kuid tavaliselt laskuv liikumine, võib kaunistada ka täiskadentsile järgnevat täiendit (vt näide IV.6.3b). Juhul kui nimetatud bassikäiguga ülahäältes liikumist ei kaasne, moodustub mõlemal juhul meetrumi suhteliselt rõhutul osal kooskõla, mis koosneb I64 helidest. Sellist kvartsekstakordi, milles dissoneeriv kvart ei lahene, mõistetakse figuratsiooni (antud juhul bassi arpedžeerimise) tulemusena tekkiva vertikaalina ning seetõttu iseseisva harmooniana reeglina ei käsitleta.

Näide IV.6.3, Bassi arpedžeerimisel moodustuv I64

[sisesta näide IV_6_3]