IV.11 Häälte täiendav figuratsioon neljahäälses segakooriseades.

Häälte figuratsioon neljahäälses seades ei erine kuigivõrd häälte kaunistamisest kahehäälses seades (vt ptk II.5). Täiendavat tähelepanu tuleb pöörata akordihelide kahendamisele (vt ptk III.1) ja keelatud paralleelsustele, mis erinevalt kahehäälsest seadest võivad nüüd tekkida kuue häälepaari – sopran-alt, sopran-tenor, sopran-bass, alt-tenor, alt-bass ja tenor-bass – vahel.

Neljahäälses seades kaasneb mõne hääle akordilise figureerimisega üldreeglina samalaadne figuratsioon ka teises hääles. Selle põhjuseks on suuresti ebatavaliste kahenduste ja keelatud paralleelsuste vältimine. Tüüpiline on olukord, kus mingis hääles ühe akordiheli vahetamisel teise vastu kaasneb teises hääles vastupidine vahetus: näiteks ühes hääles akordi tertsi väljavahetamisel akordi priimiga kaasneb teises hääles akordi priimi väljavahetamine akordi tertsiga (vrd näiteid IV.11.1a ja b). Tekib kontrapunktilise figuratsiooni tüüp, mida nimetatakse häältevahetuseks. Häältevahetus on omane ka priimisuhteliste akordide ühendamisele; vt näiteks I ja I₆ ning V₇, V₆₅, V₄₃ ja V₂ ühendamist peatükkides IV.3 ja IV.4.

Lisaks eelpool kirjeldatud kontrapunktilisele võttele, mida nimetatakse ka täielikuks häältevahetuseks, on võimalik ka nn mittetäielik häältevahetus, kus häälte vahel vahetatakse välja ainult üks akordihelidest: näiteks ühes hääles akordi tertsi väljavahetamisel akordi kvindiga kaasneb teises hääles akordi priimi väljavahetamine akordi tertsiga, s.t et häälte vahel vahetatakse välja ainult akordi terts (vt näide IV.11.1c). Häältevahetuse edasisel figureerimisel on see võimalik astmeliselt täita (vrd näiteid IV.11.1b ja d) ning lisada täiendav vastupidine häältevahetus, mille tulemusena taastub figureeriva käigu lõpus häälte algne asetus (vt näide IV.11.1e ja vrd seda näidetega IV.11.1b ja d). Ühtlasi saab häälte keerukamal rütmilisel diminueerimisel erinevaid hääli erineval määral kaunistada (vrd sopranit ja bassi näites IV.11.f).

Näide IV.11.1, Akordiline figuratsioon neljahäälses segakooriseades

Dissoneeriva akordi (septakordi) akordiline figureerimine kolmkõla kaunistamisest põhiosas ei erine. Eelkõige tuleb siin täiendavalt arvestada akordi septimi korrektse käsitlemise nõuet. Teatavasti tuleb akordi septimit ka vaba stiili elementaarkontrapunktis (vt ptk II.3) käsitleda figuratsioonina ehk mingis hääles moodustuva (ülemise) abiheli, (laskuval liikumisel tekkiva) läbimineva heli või pidehelina. Eelnevast tuleneb see, et akordi septim laheneb üldreeglina astmeliselt laskuvalt ja juhul, kui akordilise figuratsiooniga kaasnev häältevahetus hõlmab ka septimit – näiteks vahetatakse vastastikku välja akordi septim ja kvint või akordi septim ja terts (vt ka V₇, V₆₅, V₄₃ ja V₂ omavaheline ühendamine, ptk IV.4) – siis peab septim lahenema selles hääles, kus see viimasena kõlab. Teisisõnu, septakordi akordiline figuratsioon tekitab üldreeglina vajaduse figureerida akordiliselt ka septakordi lahendusakordi (vrd näiteid IV.11.2a ja b). Olenevalt häältevahetusega kaasneva meloodilise intervalli suurusest saab seda täiendaval diminueerimisel kas astmeliselt või arpedžoga täita (vt näide IV.11.2c ja vrd seda näidetega IV.11.2a ja b). Samuti on võimalik lisada täiendav vastupidine häältevahetus (sellisel juhul lahendusharmooniat enam figureerima ei pea; vt näide IV.11.2d) või täita astmeliselt mõni arpedžeerimisel moodustunud meloodiline terts (vt näide IV.11.2e).

Näide IV.11.2, Septakordi akordiline figuratsioon neljahäälses seades

Ainult ühe hääle mitteakordilisel figureerimisel neljahäälses seades tuleks lähtuda vaba stiili kahehäälse kontrapunkti diminueerimisel antud soovitustest. Paigalseisu (noodikordust) mingis hääles saab kaunistada abihelikäiguga (vrd näiteid IV.11.3a ja b, kus abiheliga kaunistatatakse sopranihäält, ning IV.11.3c ja d, kus abiheliga kaunistatatakse bassihäält; ülahääle kaunistamisel võiks eelistada ülemist ning bassi kaunistamisel alumist abiheli). Astmelist laskuvat liikumist kaunistatakse pide, ühepoolse abiheli või ennakheliga (vrd näiteid IV.11.3e ja f, e ja g ning e ja h). Astmelist tõusvat liikumist kaunistatakse aga ennakheliga (vrd näiteid IV.11.3i ja j), tertsilist liikumist läbimineva heliga (vrd näiteid IV.11.3k ja l ning m ja n) ning kvarti või sellest suuremat intervalli arpedžo või ühepoolse hüppega võetud abiheliga (vrd näiteid IV.11.3o ja p ning r ja s).

Samas tuleks nimetatud figuuride kasutamisel neljahäälses seades arvestada mõningate kitsendustega. Pide kasutamise puhul tuleks vältida pideheli ja pide lahendusheli samaaegset kõlamist (vt näite IV.11.3f pide lahendusheli h, mida pole dubleeritud üheski ülemises hääles). Selline nõue on omane just n-ö septimi- ja sekundipidedele (7-6, 2-3). Kui aga pideheliga kaunistatakse akordi priimi, mis kõlab ühtlasi ka bassihelina, siis on pide ja selle lahendusheli samaaegne kõlamine siiski võimalik. See on omane n-ö noonipidedele (9-8; vt näide IV.11.3t).

Näide IV.11.3, Hääle mitteakordiline figuratsioon neljahäälses seades

Ka hääle mitteakordilise kaunistamise puhul on võimalik tekkivaid figuure täiendavalt kaunistada. Näiteks saab abihelikäiku (vt näide IV.11.4a) arendada edasi topeltabihelikäiguks (vt näide IV.11.4b), kusjuures mainitud käigus sisalduvat meloodilist tertsi (sopranihääle a-fis näites IV.11.4b) saab omakorda astmeliselt täita (vt näide IV.11.4c). Pideheli (vt näide IV.11.4d) saab kaunistada nn konsoneeriva kaunistusheliga (vt näide IV.11.4e), kusjuures selle ja pide lahendusheli vahel moodustuvat tertsi (sopranihääle d-h näites IV.11.4e) saab samuti astmeliselt täita (vt näide IV.11.4f). Ennakheli, mis tekib astmelisel liikumisel (vt näide IV.11.4g), võib kaunistada ennakhelile eelneva ja sellega vastupidises suunas liikuva abihelikäiguga (vt näide IV.11.4h). Analoogiliselt saab toimida ka läbiminevat heli sisaldava tertsikäigu puhul (vrd näiteid IV.11.4i ja j ning k ja l).

Näide IV.11.4, Mitteakordiliste figuratsioonihelide täiendav kaunistamine neljahäälses seades

Samuti saab üheaegselt kaunistada kahte või enamat häält. Ühe võimalusena võib ühes hääles moodustuvat figuuri teises hääles lihtsalt dubleerida (vt näiteid IV.11.5a ja b) või panna teine hääl esimese häälega võrreldes liikuma vastassuunaliselt ehk n-ö peegelkujus (vt näide IV.11.5c). Tavaline on ka abihelikäigu ja läbiminevat heli sisaldava käigu samaaegne kasutamine, mida võib ühtlasi kombineerida häälte vastassuunalise liikumisega (vt näide IV.11.5d). Kõikide eelpoolnimetatud figuuride puhul tuleks jälgida, et figureeritud häälte vahel moodustuksid konsoneerivad intervallid, paralleelse liikumise puhul aga ainult mittetäielikud konsonantsid ehk tertsid ja sekstid. Võimalik on ka pide kombineermine abihelikäigu või läbiminevat heli sisaldava käiguga, mille tulemusena võib moodustuda kahe dissoneeriva intervalli järgnevus (vt näide IV.11.5e).

Näide IV.11.5, Mitme hääle samaaegne kaunistamine neljahäälses segakooriseades