Muusikateooria õpik
  • Esileht
  • Õpikust
  • I MUUSIKA ELEMENTAARTEOORIA
    • I.1 Muusika kui korrastatud helijärgnevus
      • Ülesanded I.1
    • I.2 Heli vältuse tähistamine
      • Ülesanded I.2
    • I.3 Meetrum ja rütm
      • Ülesanded I.3
    • I.4 Helikõrguse tähistamine
      • Ülesanded I.4
    • I.5 Laad.
      • Ülesanded I.5
    • I.6 Intervall
      • Ülesanded I.6
    • I.7 Kooskõla. Akord
      • Ülesanded I.7
    • I.8 Figuratsioon
  • II SISSEJUHATUS KONTRAPUNKTI
    • II.1 Meloodia (hääl)
    • II.2 Range stiili elementaarkontrapunkt
    • II.3 Vaba stiili elementaarkontrapunkt
    • II.4 Kontrapunkti 2.-5. järk
    • II.5 Vaba stiili diminueeritud kontrapunkt
  • III NELJAHÄÄLNE SEADE JA TONAALSUS
    • III.1 Neljahäälsus
    • III.2 Kolmkõla ja tonaalsus
    • III.3 Harmooniline funktsionaalsus
    • III.4 Vorm ja kadentsid
    • III.5 Kadentsiharmoonia figuratsioon
  • IV. DIATOONILINE HARMOONIA.
    • IV.1 Harmooniline prolongatsioon
    • IV.2 Prolongatsiooniharmoonia põhitüübid
    • IV.3 Põhisekstakordid
    • IV.4 Dominantseptakord ja pöörded
    • IV.5 II7 ja pöörded
      • Ülesanded IV.5
    • IV.6 Põhikvartsekstakordid
    • IV.7 VI ja III kolmkõla
    • IV.8 Kõrvalsekstakordid
    • IV.9 Juhtseptakord ja pöörded
    • IV.10 Diatooniline sekvents
    • IV.11 Figuratsioon neljahäälses seades
  • V. KROMAATILINE HARMOONIA.
    • V.1 Suurendatud sekstiga akordid
    • V.2 Laadiline segunemine
    • V.3 Lähimodulatsioon
    • V.4 Kaldumine
    • V.5 Kaugmodulatsioon
  • VI. MUUSIKA VORMILISED STRUKTUURID
    • VI.1 Põhimõisted
    • VI.2 Klassikaline peateema
    • VI.3 Lihtvormid
    • VI.4 Kolmeosaline liitvorm
    • VI.5 Sonaadivorm
    • VI.6 Rondo. Rondo-sonaat
    • VI.7 Sonaadivorm instrumentaalkontserdis
    • VI.8 Teema ja variatsioonid
    • VI.9 Sonaaditsükkel

Muusikateooria õpik

III NELJAHÄÄLNE SEADE JA TONAALSUS

III NELJAHÄÄLNE SEADE JA TONAALSUS

III.1 Neljahäälsus. Neljahäälne segakooriseade: häälte kujundamine ja ulatus. Akord neljahäälses segakooriseades. Akordihelide kahendamine ja väljajätmine. Akordi lai ja kitsas seade ehk ulatus ning selle muutmine. Meloodiline seis. Akordide ühendamine neljahäälses seades: harmooniline (elementaarne) ja meloodiline ühendamine. Priimi-, tertsi-, kvindi- ja
sekundisuhteliste akordide ühendamine. Akordi seade muutmine. 

III.2 Kolmkõla kui tonaalsuse alusharmoonia. Toonikakolmkõla ja toonikafunktsioon (T). Harmooniline tonaalsus kui toonikakolmkõla prolongatsioon. Dominantkolmkõla ja dominantfunktsioon (D): järgnevus I-V-I (T-D-T) toonikaharmoonia prolongatsioonina.

III.3 Akordide funktsionaalsus ja nende kvindisuhteline järgnevus. V kolmkõla ja dominantfunktsioon. IV kolmkõla ja subdominantfunktsioon. I, IV ja V kui põhikolmkõlad. Subdominant vs predominant. IV kolmkõla ja kontrapunkt.

III.4 Tonaalse muusika vorm ja kadentsid. Täiskadents ja poolkadents. 

III.5 Kadentsiharmoonia figuratsioon. V kolmkõla asendamine V7-ga ja selle kaunistamine K64-ga. IV asendamine II6-ga. Kadentsi lõpuharmoonia prolongatsioon. Plagaalne täiend.

Recent Posts

  • Muusikateooria.ee avatud
  • Muusikateooria õpik

Categories

Meta

  • Log in
  • Entries feed
  • Comments feed
  • WordPress.org
© 2023 | Proudly Powered by WordPress | Theme: Nisarg