I.1 Muusika kui korrastatud helijärgnevus. Heli ja selle tähistamine (noot).

Muusika on paljutähenduslik sõna, millel puudub ammendav definitsioon. Selles õpikus käsitletakse muusikana kunstiliiki, milles tähenduslikke ehk mõttekaid vorme ja kujundeid luuakse ja edastatakse helide abil. Heli tekib ja levib õhurõhu väikeste muutuste ehk helilainetena. Õhurõhu ebaregulaarsed muutused on üldreeglina tajutavad mürana, regulaarsed aga kindla helikõrgusena, kuid muusikaliselt tähendusrikkad võivad olla mõlemad. Heli omandab muusikalise tähenduse taustsüsteemis, kus see moodustab tähenduslikuna tajutud seoseid teiste helidega viisil, mis õigustab nende kuulamist vaid nende enda pärast ehk esteetilise elamuse saamiseks.

Noot on muusikalist heli tähistav sümbol. Noodi koostisosadeks on noodipea, noodivars, noodivarrele kinnituvad lipud ning noodivarsi ühendavad horisontaaljooned ehk talad. Noodipea võib olla „seest tühi“ või „seest täis“ ehk valge või must ning noodivarrele võib kinnituda üks või mitu lippu. Samuti võib ka noodivarsi ühendavate talade arv olla ühest suurem. Standardses noodikirjas kirjutatakse must noodipea alati koos varrega, samas kui valge noodipea võib esineda ka ilma varreta.

Näide I.1.1 Noot ja selle koostisosad