III NELJAHÄÄLNE SEADE JA TONAALSUS III NELJAHÄÄLNE SEADE JA TONAALSUS III.1 Neljahäälsus. Neljahäälne segakooriseade: häälte kujundamine ja ulatus. Akord neljahäälses segakooriseades. Akordihelide kahendamine ja väljajätmine. Akordi lai ja kitsas seade ehk ulatus ning selle muutmine. Meloodiline seis. Akordide ühendamine neljahäälses seades: harmooniline (elementaarne) ja meloodiline ühendamine. Priimi-, tertsi-, kvindi- jasekundisuhteliste akordide ühendamine. Akordi seade muutmine. III.2 Kolmkõla kui tonaalsuse alusharmoonia. Toonikakolmkõla ja toonikafunktsioon (T). Harmooniline tonaalsus kui toonikakolmkõla prolongatsioon. Dominantkolmkõla ja dominantfunktsioon (D): järgnevus I-V-I (T-D-T) toonikaharmoonia prolongatsioonina. III.3 Akordide funktsionaalsus ja nende kvindisuhteline järgnevus. V kolmkõla ja dominantfunktsioon. IV kolmkõla ja subdominantfunktsioon. I, IV ja V kui põhikolmkõlad. Subdominant vs predominant. IV kolmkõla ja kontrapunkt. III.4 Tonaalse muusika vorm ja kadentsid. Täiskadents ja poolkadents. III.5 Kadentsiharmoonia figuratsioon. V kolmkõla asendamine V7-ga ja selle kaunistamine K64-ga. IV asendamine II6-ga. Kadentsi lõpuharmoonia prolongatsioon. Plagaalne täiend.