IV.1 Harmooniline prolongatsioon ja muusikalise lause mudel: kadentsiharmoonia ja kadentsieelne harmoonia. Prolongatsiooni- ja sekventsharmoonia ning nende seos vormifunktsioonidega. Harmooniline prolongatsioon ja meetriline struktuur ning seos vormifunktsioonidega. Klassikalise peateema vormid: suur lause ja periood. 

IV.2 Prolongatsiooniharmoonia. Orelipunkt. Abiakord. Asendusakord. Läbiminev akord. Kadentsieelne harmoonia ja funktsionaalsus – akordide kvint-, terts- ja sekundisuhtelised järgnevused. 

IV.3 Põhikolmkõlade kontrapunktiline laiendamine (I): põhisekstakordid: I6, IV6, V6.

IV.4 Dominandi kontrapunktiline laiendamine: dominantseptakord ja selle pöörded ning dominantnoonakord: V7, V65, V43, V2 ja V9. 

IV.5 Subdominandi kontrapunktiline laiendamine: teise astme septakord ja selle pöörded: II7, II65, II43, II2. 

IV.6 Põhikvartsekstakordid. I64, IV64, V64.

IV.7 Toonika kontrapunktiline laiendamine: VI ja III kolmkõla.

IV.8 Põhikolmkõlade kontrapunktiline laiendamine (II): kõrvalsekstakordid: (II6,) III6, VI6, VII6 

IV.9 Dominandi ja predominandi täiendav kontrapunktiline laiendamine: juhtseptakord ja selle pöörded: VII7, VII65, VII43, VII2.

IV.10 Sekventsiharmoonia: diatooniline sekvents.

IV.11 Häälte täiendav figuratsioon neljahäälses segakooriseades.