IV.10 Sekventsiharmoonia: diatooniline sekvents.

Harmoonias nimetatakse sekventsiks akordijärgnevust, mille puhul üksteisele järgnevate akordide priimide vahel moodustub konstantne ehk muutumatu intervall või intervallijärgnevus. Teisisõnu, harmooniline sekvents on kas akordi või akordijärgnevuse transponeeritud kordamine nii, et transponeerimise aluseks olev intervall ei muutu. Sellisena tuleks harmoonilist sekventsi eristada meloodilisest sekventsist, mille puhul konstantne intervall või intervallijärgnevus moodustub üksteisele järgnevate helide vahel mingis konkreetses hääles. Kontrapunktilises plaanis ühendavad sekventsid algustoonika prolongeerimisel moodustuvaid harmooniaid (vt lähemalt ptk IV.1).

Kuigi harmooniline sekvents põhineb kontrapunktilistel mudelitel, mille aluseks on üldreeglina kas laskuv või tõusev astmeline liikumine paralleelsetes deetsimites või sekstides (või ka mõni selle kaunistatud variant; vt ptk IV.1), ning mistõttu neid erinevalt prolongatsiooniharmooniast ei ole otstarbekas käsitleda funktsionaalsete harmooniajärgnevustena, peegeldab ka valdav osa sekventsjärgnevusi otsesemalt või kaudsemalt Rameau fundamentaalbassiõpetusest kirjeldatud mistahes harmooniale omast tendentsi liikuda sellest kvint madalamasse harmooniasse (vt ptk III.3). Järgnevus, milles iga järgnev harmoonia (akord) on üles ehitatud kvint madalamalt, on ära toodud näites IV.10.1

Näide IV.10.1, Laskuv kvindisuhteline järgnevus

Nagu eelpool öeldud, moodustub harmooniline sekvents mingi akordi või akordijärgnevuse transponeeritud kordamise tulemusena. Korratavat üksust nimetatakse sekventsi lüliks. Näites IV.10.1 toodud kvindisuhtelises järgnevuses võib lülina vaadelda nii ühest, kahest (1+1) kui ka neljast (2+2) akordist koosnevat üksust, mille puhul konstantseks intervalliks on vastavalt laskuv kvint, sekund või terts. Kaheksast (4+4) akordist koosnev üksus liigendab järgnevuse uuesti nii, nagu ühest akordist koosnev üksus et ehk iga järgmine üksus kõlab kvint madalamalt (vt üksuste kohale asetatud ja neile viitavaid klambreid ning üksuste alla asetatud harmooniatähiseid, mis toovad välja üksuste moodustumise kolmel eri tasandil).

Olenevalt sellest, missugust üksust sekventsi lülina vaadeldakse – selle määrab ära konkreetne muusikaline kontekst – võib sekventse vaadelda kvindi-, sekundi- või tertsisuhteliste sekventsidena. Kuigi valdav osa sekventse on laskuvasuunalised, võivad need mõnevõrra piiratud kujul avalduda ka tõusvasuunalistena.

Kvindisuhtelises sekventsis kõlab iga järgneva lüli aluseks oleva harmoonia (või lüli moodustava harmooniajärgnevuse alusharmoonia) priim kvint madalamalt või kõrgemalt (näites IV.10.1 moodustub kvindisuhteline sekvents üksteisele vahetult järgnevate akordide vahel), sekundisuhtelises sekventsis sekund madalamalt või kõrgemalt (näites IV.10.1 moodustub sekundisuhteline sekvents kahest akordist koosnevate üksuste vahel) ning tertsisuhteline sekvents terts madalamalt või kõrgemalt (näites IV.10.1 moodustub tertsisuhteline sekvents neljast akordist koosnevate üksuste vahel). NB! Erinevalt prolongatsiooniharmooniast on sekventsharmoonias võimalikud rõhulised puhaste intervallide paralleelsused, s.t priimi, kvindi või oktavi moodustumine mingi konkreetse häälepaariga seonduvalt meetrumi kahel või enamal järjestikusel rõhulisel osal.

Kvindisuhteline sekvents.

Kvindisuhteliseks nimetatakse sekventsi, milles iga lüli esindav või selle aluseks olev harmoonia ehitatakse igas järgnevas lülis üles kvint madalamalt või kõrgemalt. Kõige lihtsamal kujul avaldubki see kvindisuhteliste kolmkõlade järgnevusena, nagu seda demonstreerib näide IV.10.1 või IV.10.2b. Tõusvasuunalisena kasutatakse lihtsat kvindisuhteliselt sekventsi tavaliselt I ja VI ühendamiseks (vt näide IV.10.2a). Laskuva kvindisuhtelisele sekventsile on sageli omane selles moodustuvate harmooniate kaunistamine pidedega (eelneva akordi terts jäetakse kindlas hääles paigale, kus see muutub järgneva akordi septimiks), mille tulemusena teisendatakse kolmkõlajärgnevus septakordidest moodustuvaks järgnevuseks (vrd näiteid IV.10.2b ja c). Septakorde on mainitud järgnevuses võimalik asendada ka pööretega, mille puhul moodustub kas järgnevus, milles septakord vaheldub tertskvartakordiga (vt näide IV.10.2d) või järgnevus, milles kvintsekstakord vaheldub sekundakordiga (vt näide IV.10.2e).

Näide IV.10.2, Kvindisuhteline sekvents

Kuigi näites IV.10.2 toodud akordijärgnevused on kvindisuhtelised, tõlgendatakse selliseid järgnevusi lähtuvalt häälte iseloomulikust liikumisest ja meetrumist sageli hoopis sekundisuhteliste sekventsidena (sekventsilüli moodustuks siis kõikides ülaltoodud näidetes kahest akordist). Sageli ongi sekundi- ja kvindisuhtelised sekventsid, mis põhinevad akordide kvindisuhtelisel järgnevusel, sisuliselt eristamatud ning valik ühe või teise kasuks tehakse lähtuvalt sellest, kas olulisem on harmooniline või meloodiline ja rütmiline (meetriline) aspekt. Oluline on aga nimetatud kahte tasandit eristada: kui harmoonilisel tasandil tekib korduvus ehk konstantne intervall üksteisega vahetult külgnevate akordide vahel, siis meloodilis-meetrilisel tasandil kahest akordist koosnevate ja üksteisega külgnevate gruppide vahel.

Sekundisuhteline sekvents.

Sekundisuhtelises sekventsis ehitatakse igale sekventsilülile vastav või selle aluseks olev harmoonia igas järgnevus lülis üles sekund kõrgemalt või madalamalt. Sekundisuhtelised sekventsid võivad olla nii tõusva- kui ka laskuvasuunalised. Elementaarkujul väljenduvad sekundisuhtelised sekventsid sekstakordide (ja mitte kolmkõlade) järgnevusena, et vältida keelatud paralleelsusi. Neljahäälses seades tuleb sekundisuhteliste sekstakordide järjestamisel kahendada keelatud paralleelsuste vältimiseks tavaliselt vaheldumisi priimi ja tertsi, mille tulemusel tekivad mõnes ülemises hääles kvardikäigud (vt näiteid IV.10.3a ja b).

Lisaks eelmainitud kujudele on võrdlemisi tavaline ka variant, mille igas lülis liigutakse kolmkõla kvindilt sekstile (kvint asendatakse sekstiga) ning selle tulemusel moodustub bassi ja ülahääle vahel liikumine 5-6-5-6 jne (vt näide IV.10.3c). Laskuva sekundisuhtelise sekventsi puhul võib äärmiste häälte vahel olla ka liikumine 7-6-7-6, mis tekib sekventsilülide esimeste harmooniate kaunistamisel septimipidedega (vt näide IV.10.3d). Nagu öeldud, võib laskuv sekundisuhteline sekvents põhineda mõnikord ka laskuval kvindisuhtelisel järgnevusel, mistõttu võib laskuva sekundisuhtelise sekventsina käsitleda ka näites IV.10.2 toodud järgnevusi juhul, kui käsitleda selles sekventsilülina kahest harmooniast moodustuvat üksust.

Näide IV.10.3, Sekundisuhteline sekvents

Tertsisuhteline sekvents.

Tertsisuhtelises sekventsis ehitatakse lüli või selle aluseks olev harmoonia igas järgnevas lülis üles terts madalamalt või kõrgemalt. Diatoonilises harmoonias avaldub tertsisuhteline sekvents ainult laskuvasuunalisena. Üldreeglina tertsisuhtelist järgnevust elementaarkujul ehk tertsisuhteliste kolmkõlade järgnevust sekventsina ei käsitleta, kui konstantne intervall üksteisele järgnevate harmooniate priimide vahel pole toetatud muusikalise struktuuri teiste elementidega, näiteks meloodilise sekventsiga ülahääles (vt näide IV.7.2a).

Pigem avaldub tertsisuheteline sekvents elementaarkujul tertsisuhteliste septakordide ja nende pöörete järgnevusena (vt näide IV.10.4a). Selline järgnevus moodustub analoogiliselt laskuva kvindisuhteliste septakordide ja nende pöörete järgnevusega, kus eelneva akordi terts jäetakse kindlas hääles paigale, mille tulemusena see moodustab järgnevas akordis pidedissonantsi ehk akordi septimi. Erinevalt kvindisuhtelisest järgnevusest ei kõla laskuvas tertsisuhtelises järgnevuses septakordi pöörded vaheldumisi (vt näited IV.10.2d ja e), vaid järjest: mingi astme septakordile järgneb sellest tertsi võrra madalamalt astmelt üles ehitatud kvintsekstakord, sellele omakorda tertsi võrra madalamalt astmelt üles ehitatud tertskvartakord jne (vt näide IV.10.4a).

Tertsisuhtelise sekventsi kõige tüüpilisema kuju puhul moodustub sekventsilüli aga kahest akordist, kolmkõlast ja sellest kvint madalamalt astmelt üles ehitatud harmooniast (vt näiteid IV.10.4b ja c).

Näide IV.10.4, Tertsisuhteline sekvents

[sisesta näide IV_10_4]