I.3 Meetrum ja rütm. Meetrumi rõhulised, poolrõhulised ja rõhutud osad. Meetrumiliigid: liht- ja liitmeetrum. Meetrumi tähistamine: takt, taktijoon ja taktimõõt. Löök: takti rõhulised, poolrõhulised ja rõhutud löögid; löögi sisemine jaotus erinevates taktimõõtudes. Vältuste grupeerimine erinevates taktimõõtudes. Sünkoop ja hemiool. Vahelduv ja mittekvadraatne meetrum.

Meetrum on võrdse vältusega ajaüksuste perioodiline kordumine. Rütm on meetrumile projitseeritud ja selle kaudu korrastatud vältuste järgnevus. Meetrumit moodustav ajaüksuste perioodiline kordumine avaldub korraga vähemalt kahel tasandil – aeglasemate ja kiiremate ajaüksuste perioodilise kordumisena –, mis on teineteisega proportsionaalselt seotud. Teisisõnu, aeglasem ajaüksus sisaldab alati kindlat arvu kiiremaid üksusi.

Näide I.3.1, Meetrum

Meetrumiosa, mida alustavad nii aeglasem kui ka kiirem ajaüksus, nimetatakse meetrumi rõhuliseks osaks ning seda osa, mida alustab vaid kiirem üksus, meetrumi rõhutuks osaks. Kui ajaüksuste kordumine toimub korraga vaid kahel tasandil, on tulemuseks lihtmeetrum. Tavapärane lihtmeetrum moodustub kas ühe rõhulise ja ühe rõhutu või ühe rõhulise ja kahe rõhutu meetrumiosa perioodilisel kordumisel. Esimesel juhul räägitakse kaheosalisest, teisel juhul aga kolmeosalisest meetrumist.

Näide I.3.2, Lihtmeetrum: kahe- ja kolmeosaline meetrum

Kui ajaüksuste kordumine toimub kolmel või enamal tasandil, on tulemuseks liitmeetrum. Liitmeetrumis moodustub kõigi tasandi ajaüksuste alguste kokkulangemisel meetrumi rõhuline, osade üksuste alguste kokkulangemisel aga meetrumi poolrõhuline osa. Liitmeetrumi rõhutu osa moodustab kõige kiirema tasandi ajaüksus, mille algus ülejäänud tasandite ajaüksuste algustega kokku ei lange.

Näide I.3.3, Liitmeetrum

Märkus: Neljaosaline liitmeetrum avaldub kolmel tasandil. Selle esimene osa on rõhuline (vt näite ülemist punktirida), kolmas osa poolrõhuline (vt näite keskmist punktirida) ning teine ja neljas osa rõhutud osad (vt näite alumist punktirida)

Takt on noodikirjas meetrumit tähistav üksus, mis algab meetrumi rõhulisest osast ja kestab kuni järgmise rõhulise osani. Takte eraldavad taktijooned, mis asetsevad alati meetrumi kõige rõhulisemate osade ees. Meetrumi ülesehitusele viitab taktimõõt. Taktimõõtu tähistatakse kahe kohakuti asetseva numbriga, millest ülemine viitab taktis sisalduvale meetrumiosade arvule ning alumine meetrumiosa vältusele. Taktimõõt kirjutatakse ainult esimese takti algusesse, hilisemates taktides ilmub see ainult taktimõõdu muutuse korral.

Näide I.3.4, Meetrum, takt ja taktimõõt

Taktimõõdu ülemine number viitab ühtlasi meetrumiosade grupeerimisele takti sees: taktimõõtudes, mille ülemine number on 2 ja 4, moodustavad meetrumi osad kaheosalisi ning taktimõõtudes, mille ülemine number on 3, 6, 9 ja 12, kolmeosalisi gruppe.

Näide I.3.5, Meetrumi kahe- ja kolmeosalised grupid

Takti põhijaotust väljendab selles sisalduv löökide arv. Taktimõõtudes, mille ülemine number on 2, 3 või 4, vastab igale meetrumiosale üks löök. Seega on numbriga 2 algavas taktimõõdus 2 lööki, numbriga 3 algavas taktimõõdus 3 lööki jne. Ühtlasi väljendab sellise taktimõõdu alumine number löögile omistatavat vältust: numbri 4 puhul on see veerandnoot (1/4) ja numbri 2 puhul poolnoot (1/2).

Näide I.3.6, Löökide arv numbriga 2, 3 ja 4 algavates taktimõõtudes

Seega on taktimõõtudes 2/4 ja 2/2 kaks lööki, taktimõõtudes 3/4 ja 3/2 kolm lööki ja taktimõõdus 4/4 neli lööki.

Taktimõõdud, mille ülemine number on 6, 9 ja 12, vastab ühele löögile kolmest meetrumiosast moodustuv grupp. Seega väljendab sellises taktimõõdus ülemine number vaid taktis sisalduvate meetrumiosade arvu ning löökide arvu teada saamiseks tuleb see jagada kolmega. Järelikult sisaldab numbriga 6 algav taktimõõt 2 lööki (6 : 3 = 2), numbriga 9 algav taktimõõt 3 lööki (9 : 3 = 3) ja numbriga 12 algav taktimõõt 4 lööki (12 : 3 = 4).

Seda võib väljendada ka teistmoodi: kuna numbriga 6, 9 või 12 algava taktimõõdu alumine number tähistab kõige lühemale meetrumiosale vastavat vältust (mis on omakorda kolmandik löögi väärtusest), siis tuleb see löögile vastava vältuse saamiseks korrutada kolmega. Siit järeldub, et numbriga 6, 9 või 12 algavas taktimõõdus on löögi aluseks alati punktiga noot, sest kolme veerandnoodi summeerimisel saadakse poolnoot punktiga, kolme kaheksandikku summeerimisel veerandnoot punktiga jne.

Näide I.3.7, Löökide arv numbriga 6, 9 ja 12 algavates taktimõõtudes

Seega on taktimõõtudes 6/4 ja 6/8 kaks lööki, taktimõõtudes 9/4 ja 9/8 kolm lööki ning taktimõõtudes 12/4 ja 12/8 neli lööki.

Sarnase löökide arvu poolest võib numbritega 6, 9 või 12 algavaid taktimõõte käsitleda ka numbritega 2, 3 ja 4 algavate taktimõõtude analoogidena, milles löök ei jagune aga kaheks, vaid kolmeks osaks. Nii on taktimõõdud 2/4 ja 6/8 kaheosalised, taktimõõdud 3/4 ja 9/8 kolmeosalised ning taktimõõdud 4/4ja 12/8 neljaosalised taktimõõdud.

Näide I.3.8, Numbritega 2, 3 ja 4 ning 6, 9 ja 12 algavate taktimõõtude löökide võrdlus

Kaheosalised taktimõõdud: 1. = rõhuline löök, 2. = rõhutu löök.

Kolmeosalised taktimõõdud: 1. = rõhuline löök, 2. = rõhutu löök, 3. = rõhutu löök. 

Neljaosalised taktimõõdud: 1. = rõhuline löök, 2. = rõhutu löök, 3. = poolrõhuline löök, 4: = rõhutu löök.

Kuigi teoreetiliselt on võimalik moodustada väga erinevaid taktimõõte, kasutatakse praktikas neist suhteliselt väikest osa:

1. Kaheosalised taktimõõdud on 2/4 ja 2/2 ning 6/8 ja 6/4;
2. Kolmeosalised taktimõõdud on 3/4 ja 3/2 ning 9/8, harvem ka 9/4;
3. Neljaosalised taktimõõdud on 4/4 ja 4/2 ning 12/8, harvem ka 12/4.
4. Mõnevõrra erandlikud on taktimõõdud 2/8, 3/8 ja 4/8. Taktimõõte 2/8 ja 3/8 noteeritakse sageli üheosaliste taktimõõtudena, mille ainus löök jaguneb kas kaheks või kolmeks osaks (kaheksandikuks). Taktimõõtu 4/8 noteeritakse üldreeglina analoogiliselt taktimõõduga 2/4.

Rütmi ja meetrumi omavaheliste suhete selgemaks väljendamiseks seotakse vältused gruppidesse ehk grupeeritakse. Kaheksandike ning sellest lühemate vältuste puhul tähendab see lipukeste asendamist noote siduvate horisontaaljoonte ehk taladega. Ühele lipukesele vastab üks tala, kahele kaks tala jne.

Näide I.3.9, Vältuste sidumine talaga ehk vältuste grupeerimine

Vältuste grupeerimise aluseks on löök, s.t et grupp algab löögilt ja lõpeb vahetult enne järgmist lööki. Seega grupeeritakse ainult löögi väärtusest lühemad ehk löögi alla jäävad vältused. Kui vältus hõlmab aga täpselt kahte, kolme või enamat lööki, ei ole selle noteerimisel löögi või löökide algust vaja näidata ning seda võib väljendada ühe noodina. Sama kehtib ka kogu takti hõlmava vältuse suhtes.

Näide I.3.10

• Üksteisele järgnevate poolnootide noteerimine erinevates taktimõõtudes

• Üksteisele järgnevate veerandnootide noteerimine erinevates taktimõõtudes

• Üksteisele järgnevate kaheksandike noteerimine erinevates taktimõõtudes

• Üksteisele järgnevate kuueteistkümnendike noteerimine erinevates taktimõõtudes

Löögi algust ei ole vaja mõnikord näidata ka juhul, kui löök, millelt vältus algab, on meetriliselt tugevam kui sellele järgnev löök.

Näide I.3.11, Üksteisele järgnevate punktiga veerandnootide noteerimine erinevates taktimõõtudes

Märkus: Kuna esimene löök on tugevam kui teine löök, ei näidata selle algust esimese takti (2/4) teisel löögil ning neljanda takti (3/4) teisel löögil. Kui aga mingi vältus algab meetrumi rõhutul osal ning jätkub sellega võrreldes suhteliselt rõhulisemal osal, tuleb suhteliselt rõhulisema meetrumiosa algust näidata; vt näite kolmandat takti (2/4), milles poolnoot punktiga algab esimese löögi teisel kaheksandikul ning jätkub teisel löögil.

Kui meetrumi rõhutul osal algav ja üle meetrumi rõhulise osa kanduv vältus on tavajaotumisel saadud vältus (poolnoot, veerandnoot, kaheksandik jne) või mõni muu suhteliselt lihtne vältus, siis võib meetrumi tugevama osa alguse näitamisest ka loobuda. Sellisel viisil noteeritud rütmi, mis rõhutab ka visuaalselt meetrumi rõhutut osa, nimetatakse sünkoobiks.

Näide I.3.12, Sünkoop

Ülejäänud juhtudel tuleb üle löögi kanduv vältus noteerida kahe või enama noodisümboliga, mis on pidekaarega seotud nii, nagu selgitati näites I.3.11. Pööra tähelepanu ka kolmandal löögil algava poolnoodi üleskirjutamise viisile näite I.3.10 esimese osa taktides 3–4 (taktimõõt 3/4) ja 6–7 (taktimõõt 6/8), samuti veerandi noteerimisele sama näite teise osa taktis 4 (taktimõõt 6/8).

Tonaalses muusikas on taktimõõt üldreeglina püsiv. Mõnikord võivad muusikas sisalduvad rõhud (aktsendid) tekitada ka olukorra, kus tajutav meetrum erineb kirjapandud meetrumist, näiteks taktimõõdus 3/4 noteeritud muusikas tekib hetkeks taktimõõdu 2/4 taju. Sellist nähtust nimetatakse hemiooliks. Hemiooli noteerimisel, sh vältuste grupeerimisel, lähtutakse mõnikord ka tajutud meetrumist.

Näide I.3.13, Hemiool

Meetrum võib olla ka sedavõrd muutlik, et selle kirjapanekuks on otstarbekas kasutada vahelduvat taktimõõtu. Ebaregulaarset meetrumit nimetatakse vahelduvaks meetrumiks. Taktimõõt kirjutatakse selle takti algusesse, kus see muutub, ning vastav taktimõõt kehtib kuni järgmise uue taktimõõdu tähiseni.

Näide I.3.14, Vahelduv taktimõõt: Stravinski „Kevadpühitsus“

Muusika võib põhineda ka mittekvadraatsel meetrumil. Tegemist on meetrumiga, milles kõige rõhulisem osa tekib tavaliselt iga 5 või 7 osa järel. Erinevalt tavapärasest ehk kvadraatsest meetrumist ei jagune sellises meetrumis kahe kõige rõhulisema osa vahel moodustuv vahemik omakorda kaheks või kolmeks võrdseks osaks. Mittekvadraatset meetrumit väljendab mittekvadraatne taktimõõt. Takti sisemine liigendus ja vältuste grupeerimine sellises taktimõõdus ei ole reeglipärane ning sõltub helilooja taotlustest.

Näide I.3.15, Mittekvadraatne taktimõõt 5/4 (2/4 + 3/4): Tšaikovski 6.sümfoonia, II osa