Meloodilised ja harmoonilised intervallid. Intervalli astmeline suurus. Liht- ja liitintervallid. Intervalli absoluutne suurus. Konsoneerivad ja dissoneerivad intervallid. Puhtad, suured, väiksed, suurendatud ja vähendatud intervallid. Intervallid laadis: diatoonilised ja kromaatilised intervallid ning püsivad ja ebapüsivad intervallid. Intervallide pööramine.

Intervalliks nimetatakse kahe heli omavahelist kaugust. Intervall võib tekkida nii kahe järjestikku kui ka samaaegselt kõlava heli vahel. Esimesel puhul on tegemist meloodilise, teisel puhul aga harmoonilise intervalliga.

Näide I.6.1, Meloodiline ja harmooniline intervall

Intervalli suurust tähistatakse kahe sümboliga. Intervalli astmelist suurust ehk kahe heli omavahelist astmelist kaugust tähistatakse numbriga. Astmeline suurus tuletatakse diatoonilise helirea astmete arvust, mida intervall hõlmab. Kui kaks heli paiknevad diatoonilise helirea samal astmel, tähistatakse neist moodustuva intervalli astmelist suurust numbriga 1, sest sellisel juhul hõlmab intervall vaid ühte diatoonilise helirea astet. Kui helid paiknevad aga naaberastmetel, tähistatakse intervalli astmelist suurust numbriga 2. Samamoodi tähistatakse kolme diatoonilist astet hõlmava intervalli astmelist suurust numbriga 3, nelja astet hõlmava intervalli suurust numbriga 4 jne. Ainult ühte diatoonilise helirea astet hõlmav intervall on priim, kahte astet hõlmav intervall sekund, kolme astet hõlmav intervall terts, nelja astet hõlmav intervall kvart, viit astet hõlmav intervall kvint, kuut astet hõlmav intervall sekst, seitset astet hõlmav intervall septim ning kaheksat astet hõlmav intervall oktav.

Näide I.6.2, Intervalli astmeline suurus

Analoogiliselt moodustatakse ka oktavist suuremate intervallide – noon, deetsim, undeetsim, duodeetsim, tertsdeetsim jne – nimetused. Intervalle priimist oktavini nimetatakse lihtintervallideks ning sellest suuremaid intervalle liitintervallideks. Liitintervalli, mis saadakse mingile lihtintervallile oktavi lisamisega, on vastava lihtintervalliga ekvivalentne. Seega on noon (oktav + sekund) ekvivalentne sekundiga, deetsim (oktav + terts) ekvivalentne tertsiga, undeetsim (oktav + kvart) ekvivalentne kvardiga jne, mistõttu lihtintervallide tähiseid kasutatakse sageli ka liitintervallidele viitamisel (näiteks nummerdatud bassis, vt ptk II).

Näide I.6.3, Liitintervallide astmeline suurus

Näide I.6.4, Liitintervallide ja lihtintervallide ekvivalentsus

Intervalli absoluutne suurus on selles sisalduvate toonide täpne arv. Intervalli absoluutset suurust tähistatakse tähtede ja sümbolitega, mis kirjutatakse intervalli astmelist suurust tähistava numbri ette. Mainitud tähtedeks ja sümboliteks on p, s, v, < ja >, mis viitavad sõnadele „puhas“, „suur“, „väike“, „suurendatud“ ja „vähendatud“. Näiteks moodustuvad nii diatoonilise helirea 7. ja 4. kui ka 1. ja 5. astme vahel kvint (5), kuid esimesel juhul on tegemist vähendatud kvindi (>5) ning teisel juhul puhta kvindiga (p5): esimesel juhul jääb kahe heli vahele kaks diatoonilise helirea pooltooni (h-c ja e-f), mistõttu intervalli absoluutne suurus on kolm tooni, teisel juhul aga ainult üks diatoonilise helirea pooltoon (e-f), mistõttu intervalli absoluutne suurus on kolm ja pool tooni.

Näide I.6.5, Vähendatud kvint ja puhas kvint

Oma kõlaomadustelt jaotatakse intervallid konsoneerivateks (heakõlalisteks) ja dissoneerivateks (ebakõlalisteks) intervallideks. Konsoneerivad intervallid jagunevad omakorda täielikeks konsonantsideks ja mittetäielikeks konsonantsideks. Täielikke konsonantse nimetatakse ka puhasteks intervallideks ning need on puhas priim (p1), puhas oktav (p8), puhas kvint (p5) ja puhas kvart (p4) ning nende liitintervallilised vasted. Mittetäielikud konsonantsid on suur terts (s3), väike terts (v3), suur sekst (s6) ja väike sekst (v6) ning nende liitintervallilised vasted. Dissonantsid on väike sekund (v2), suur sekund (s2), väike septim (v7) ja suur septim (s7) ning nende liitintervallilised vasted.

Näide I.6.6, Intervallid

Täielikud konsonantsid ehk puhtad intervallid	Mittetäielikud konsonantsid	Dissonantsid
p1, p4*, p5, p8	s3, v3, s6, v6	s2, v2, s7, v7, p4*

* p4 võib olenevalt kontekstist olla nii konsoneeriv kui ka dissoneeriv intervall

Kõiki ülal nimetatud intervalle saab ka suurendada või vähendada. Praktikas leiavad kasutamist eelkõige vähendatud kvint (>5) ja suurendatud kvart (<4), vähendatud septim (>7) ja suurendatud sekund (<2) ning mõnevõrra vähemal määral ka suurendatud kvint (<5) ja vähendatud kvart (>4), mis moodustuvad peamiselt loomulikus mažooris ning harmoonilises minooris. Ka suurendatud ning vähendatud intervalle nimetatakse dissonantsideks, kuigi kõlaomadustelt langeb suurendatud sekund (<2) kokku väikse tertsiga (v3), vähendatud septim (>7) suure sekstiga (s6), suurendatud kvint (<5) väikse sekstiga (v6) ning vähendatud kvart (>4) suure tertsiga (s3). Mainitud intervallipaarid (suurendatud või vähendatud intervallid ja nendega kõlaliselt analoogsed suured või väikesed intervallid) on seetõttu teineteise suhtes enharmooniliselt ekvivalentsed. N-ö dissoneerivaks muudab suurendatud ja vähendatud intervallid aga nende laadiline ebapüsivus: need kas ehitatakse üles laadi ebapüsivalt astmelt või need sisaldavad mõnda sellist astet.

Näide I.6.7, Suurendatud ja vähendatud intervallid

Seega sõltub intervalli püsivus või ebapüsivus nii intervalli absoluutsest suurusest ehk selles sisalduvast toonide arvust kui ka laadi astmetest, mida intervalli helid esindavad. Kui intervall hõlmab ainult laadi püsivaid astmeid 1, 3 ja 5, siis on see püsiv intervall, kui aga ka laadi ebapüsivaid astmeid (või ainult laadi ebapüsivaid astmeid), siis ebapüsiv intervall. Nii näiteks on laadi 3. ja 5. astme vahel moodustuv terts püsiv, laadi 4. ja 6. astme vahel moodustuv terts aga ebapüsiv (vt ka näidet I.5.2, Laadi astmed ja nende tunglemine). Kuna dissoneerivate intervallide puhul esindab vähemalt üks heli alati laadi ebapüsivat astet, on kõik dissoneerivad intervallid ühtlasi ka ebapüsivad. Samuti käsitletakse ebapüsivana puhast kvarti, mis tekib 5. ja 8. (=1.) astme vahel siis, kui nimetatud kvart on dissoneeriv (põhjuseid, mis tingivad selle, kas kvart on konsoneeriv või dissoneeriv, käsitletakse peatükis II „Sissejuhatus kontrapunkti“).

Näide I.6.8, Näiteid püsivatest ja ebapüsivatest intervallidest

• Püsivad intervallid

• Ebapüsivad intervallid

* p4 võib olla ka ebapüsiv intervall.

Laadi astmed võivad avalduda nii diatooniliste kui ka kromaatilistena ehk nii puhtal kui ka altereeritud kujul. Kui intervall moodustub vaid laadi diatooniliste astmete vahel, nimetatakse seda diatooniliseks intervalliks, kui aga diatoonilise ja kromaatilise või kahe kromaatilise astme vahel, siis kromaatiliseks intervalliks. Kõik suurendatud ja vähendatud intervallid on ühtlasi kromaatilised intervallid, v.a loomulikus duuris 4. ja 7. astme või loomulikus mollis 2. ja 6. astme vahel moodustuvad <4 ja >5.

Näide I.6.9, Näiteid diatoonilistest ja kromaatilistest intervallidest

• Diatoonilised intervallid

• Kromaatilised intervallid

* <1 (suurendatud priim) tekib tavaliselt meloodilise intervallina, s.t üksteisele järgnevate helide vahel.

Intervall moodustub kahest helist, mille asetust saab teineteise suhtes muuta – s.t et algselt alumine heli muutub ülemiseks heliks ja vastupidi. Sellist helide asetuse muutmist nimetatakse intervalli pööramiseks. Intervalli pööramisega selle peamised kõlaomadused ei muutu: täielikud konsonantsid (puhtad intervallid) pöörduvad täielikesse konsonantsidesse, mittetäielikud konsonantsid mittetäielikesse konsonantsidesse ning dissonantsid dissonantsidesse. Samuti pöörduvad puhtad intervallid puhastesse, suured väikestesse ja väiksed suurtesse intervallidesse; suurendatud intervallid pöörduvad omakorda vähendatud ning vähendatud intervallid suurendatud intervallidesse. Intervalli pööramisel säilib ka selle laadiline püsivus või ebapüsivus ning diatoonilisus või kromaatilisus. Nii liht- kui ka liitintervallid pöörduvad lihtintervallidesse, s.t et näiteks nii s2 kui ka s9 pöördintervalliks on v7.

Näide I.6.10, Intervallid ja nende pöörded