Kromatismiks nimetatakse laadi diatoonilise astme või heli asendamist sama astme altereeritud ehk kõrgendatud või madaldatud variandiga (vt ka ptk I.4). Seetõttu nimetatakse meloodiliseks kromatismiks helijärgnevust, milles diatoonilisele astmele järgneb (sama) astme altereeritud variant, harmooniliseks kromatismiks aga nähtust, milles diatoonilist harmooniat asendab (või sellele lisatakse) kromaatiline harmoonia, s.t akord või kooskõla, mis sisaldab kromaatilisi ehk altereeritud helisid.

Kromaatiline harmoonia avaldub peamiselt kahel viisil: kaunistava ja funktsionaalsena. Kromaatilise kaunistamise puhul toonika asukoht ei muutu, funktsionaalse kromatismi puhul aga küll. Seetõttu kasutatakse kromaatilisest kaunistamisest rääkides ka mõistet altereeritud harmoonia – mõiste viitabki lihtsalt akordis sisalduvate helide kõrguste muutmisele – ning funktsionaalsest kromatismist rääkides mõisteid kaldumine ja modulatsioon – mõlemad mõisted viitavad uue toonikaga seotud helistikule omaste tunnuste ilmnemisele.

V.1 Altereeritud harmoonia (I). Laadi ebapüsivate astmete altereerimine. Suurendatud sekstiga akordid.

V.2 Altereeritud harmoonia (II): laadiline segunemine (mažoor-minoor süsteem).

V.3 Modulatsioon ja kaldumine. Helistike sugulus. Modulatsioon lähisugulushelistikku ühise akordi kaudu. Moduleeriva lause mudel. Moduleeriv suur lause. Moduleeriv periood.

V.4 Kaldumine. Kõrvaldominandid. Kalduvsekvents (sekventskaldumine) ja ellipskaldumine.

V.5 Modulatsioon kaugsugulushelistikku. Järk-järguline modulatsioon kaugsugulushelistikku. Järsk modulatsioon kaugsugulushelistikku: harmooniliselt kaugete tertsisuhteliste helistike ühendamine. Enharmooniline modulatsioon vähendatud septakordi ja väikse mažoorse
septakordi enharmoonilise ümbermõtestamise kaudu. Sümmeetriline harmoonia ja oktavi jagamine võrdseteks osadeks.