V.1 Altereeritud harmoonia (I). Laadi ebapüsivate astmete altereerimine. Suurendatud sekstiga akordid.

Mõnikord altereeritakse harmooniat laadi ebapüsivate astmete (2, 4, 6 ja 7) tunglevuse suurendamiseks ning tavaliselt on see seotud predominantharmooniatega vormiosi lõpetavates harmoonilistes kadentsides. 2. aste avaldub mažooris kõrgendatud (#2) ja minooris madaldatud kujul (b2), 4. aste nii mažooris kui ka minooris kõrgendatud kujul (#4), 6. aste avaldub mažooris madaldatud kujul (b6) ning 7. aste minooris kõrgendatud kujul (#7).

Näide V.1.1, Laadi ebapüsivate astmete altereerimine mažooris ja minooris

Harmooniaid, mis sisaldavad laadi ebapüsivaid astmeid altereeritud kujul, on osalt juba käsitletud. Teatavasti on tonaalses harmoonias minoori 7. astme (juhtheli) kõrgendamine selle tõusvasuunalise tunglevuse suurendamiseks kõigi dominantfunktsiooni esindavate akordide puhul kohustuslik ning nähtuse tavapärasuse tõttu seda altereeritud harmooniana ei vaadelda. Samuti avaldub juhtseptakord mažooris sageli vähendatud kujul, mis eeldab laadi 6. astme madaldamist (vt ptk IV.9).

Kuigi puhtteoreetiliselt võivad altereerituna esineda kõik harmooniad, mis laadi ebapüsivaid astmeid sisaldavad, on kõige tüüpilisemateks altereeritud (predominant)harmooniateks Napoli sekstakord (N₆) ning nn suurendatud sekstiga akordid: itaalia sekst (It₆), saksa sekst (Ger₆) ning prantsuse sekst (Fr₆).

Napoli sekstakordi (N₆) näol on tegemist teise astme sekstakordiga, millel on madaldatud priim (II₆^b1). Mainitud akord on põhiliselt kasutatav minooris, kuid võimalik ka harmoonilises mažooris, s.t nii madaldatud priimi kui ka kvindiga (II₆^b1,5). Harmoonilis-kontrapunktilises plaanis ei erine N₆ kasutus tavapärasest teise astme sekstakordist. Harmooniliselt funktsioneerib see tavaliselt kadentsi dominanti laheneva predominantakordina, kontrapunktiliselt aga IV kolmkõla kui läbimineva harmoonia asendajana toonikalt kadentsi dominanti suunduvas järgnevuses I-N₆-V.

Nagu kõrvalsekstakordidele omane, kahendatakse ka N₆ eelkõige akordi tertsi, mis harmoonilise mažoori puhul on ka akordi ainus mittealtereeritud heli (altereeritud helide kahendamist tuleks vältida). N₆ vahetul lahenemisel V kolmkõlasse on erandkorras lubatud põikheli (kromatismi ülekandumine ühest häälest teise), et vältida keelatud paralleelsusi ning säilitada akordide korrektne kahendus, s.t N₆ tertsi- ja V kolmkõlas priimikahendus (vt näide V.1.2a). V kaunistamisel sellele eelneva kadentsikvartsekstakordiga ehk järgnevuses N₆-K₆₄-V on aga põikheli välditav, mistõttu sellist järgnevust tulekski pidada N₆ sisaldava kadentsi puhul loomulikumaks ning liikumist N₆-V vaadelda pigem elliptilise (väljajättelise) järgnevusena (vt ka ptk V.4), kus kahte nimetatud akordi ühendav K₆₄ puudub (vt näiteid V.1.2b ja c).

Näide V.1.2, Napoli sekstakord

Nagu öeldud, on N₆ kõrval tüüpilisteks predominantakordideks ka nn suurendatud sekstiga akordid: itaalia sekst (It₆), saksa sekst (Ger₆) ja prantsuse sekst (Fr₆). Mainitud akordid saavad oma nimetuse neis sisalduva suurendatud seksti tõttu, mis tekib laadi b6. ja #4. astme vahel (näiteks C-duuris/c-mollis intervall as–fis). Mainitud suurendatud sekst laheneb alati oktavi (näiteks C-duuris/c-mollis intervalli g–g; vt näide V.1.3).

Näide V.1.3, Suurendatud sekst ja selle lahenemine

Suurendatud sekstiga akordidest on struktuurilt sekstakord ainult itaalia sekst (It₆ = _(h)IV₆^#1), saksa sekst avaldub olenevalt üleskirjutusest kas kvintsekstakordi või tertskvartakordi (Ger₆ = IV₆₅^#1 mollis ja _hII₄₃^#1,3 duuris) ning prantsuse sekst eranditult tertskvartakordina (Fr₆ = _(h)II₄₃^#3). Seetõttu jäetakse mainitud akordide nimetustest sageli ära sõna „akord“ ning mainitud harmooniatele viidatakse ainult intervallinimega sekst. (Kui aga sõna „akord“ siiski kasutatakse, siis nimetatakse saksa seksti sageli ka saksa kvintsekstakordiks ning prantsuse seksti prantsuse tertskvartakordiks, millega võivad mõnikord kaasneda ka tähistused Ger₆₅ ja Fr₄₃.)

Näide V.1.4, Suurendatud sekstiga akordid

Itaalia sekstiks ehk itaalia sekstakordiks (It₆) nimetatakse harmoonilises mažooris või minooris kõrgendatud priimiga neljanda astme sekstakordi (_(h)IV₆^#1). Põhisekstakordides, mida IV₆ ju ka on, kahendatakse teatavasti kas priimi või kvinti. Itaalia sekstis saab kahendada ainult kvinti, sest priim on siin altereeritud ning helide kahendamist, mida on altereeritud nende tunglevuse suurendamiseks, tuleks võimaluse korral vältida. It₆ kõlab nagu mittetäielik (ilma kvindita) väike mažoorne septakord (dominantseptakord). Reeglina laheneb It₆ kohe V kolmkõlasse (vt näiteid V.1.4a ja b), mis võib aga mõnikord olla omakorda kaunistatud kadentsikvartsekstakordiga (vt näide V.1.4c).

Näide V.1.5, Itaalia sekst

Saksa sekstiks ehk saksa sekstakordiks (Ger₆) nimetatakse harmoonilises mažooris priimi ja tertsi kõrgendusega teise astme tertskvartakordi (_hII₄₃^#1,3) ning minooris priimi kõrgendusega neljandat kvintsekstakordi (IV₆₅^#1). Mõnikord noteeritakse Ger₆ kvintsekstakordina ka mažooris ning sellisel juhul avaldub see kujul IV₆₅^#1,b7. Ger₆ avaldub alati täielikuna ehk selles kõlavad kõik seda moodustavad helid – täieliku väikse mažoorse septakordina kõlavat saksa seksti eristabki mittetäieliku väikse mažoorse septakordina kõlavast itaalia sekstist n-ö „kvindi“ olemasolu. Just mainitud „kvindi“ (tegelikult küll IV₆₅^#1 ja IV₆₅^#1,b7 septimi või_hII₄₃^#1,3 priimi) olemasolu tõttu tekivad saksa seksti kohesel lahenemisel V kolmkõlasse bassi ja mõne ülemise hääle vahel nn Mozart kvindid, mis on antud juhul lubatud (vt näiteid V.1.5a ja b). Mainitud kvinte saab aga vältida, kui lahendada saksa sekst esmalt kadentsikvartsekstakordi ja selle kaudu hiljem mõnda V astmelt üles ehitatud harmooniasse (V või V₇; vt näiteid V.1.5c ja d).

Näide V.1.6, Saksa sekst

Prantsuse sekstiks ehk prantsuse sekstakordiks (Fr₆) nimetatakse harmoonilises mažooris või minooris tertsi kõrgendusega teise astme tertskvartakordi (_(h)II₄₃^#3). Erinevalt itaalia ja saksa sekstist ei sarnane prantsuse sekstakord kõla poolest mõne tonaalses harmoonias tuntud diatoonilise akordiga; pigem annab prantsuse sekst harmooniale täistoonhelireale omase värvingu (vt ptk I.5). Analoogiliselt saksa sekstiga avaldub ka Fr₆ täielikul kujul ehk selles kõlavad kõik mainitud akordi moodustavad helid ning ka sellele võib järgneda V kolmkõla või viimast ettevalmistav K₆₄ (vt näiteid V.1.7a ja b).

Näide V.1.7, Prantsuse sekst

Mõnikord võib suurendatud sekstiga akord kui predominant olla üles ehitatud ka laadi kõrgendatud neljandalt astmelt (#4). Sellisel juhul pöördub bassi ja mõne ülemise hääle vahel kõlav suurendatud sekst vähendatud tertsiks. Kuna aga akordi iseloomulik kõlavärv sellest oluliselt ei muutu, siis tähistatakse ka vastava grupi kõrgendatud neljandalt astmelt üles ehitatud akorde analoogiliselt, s.t Ger₆, Fr₆ jne. Itaalia sekstil kõrgendatud neljandalt astmelt üles ehitatud variant puudub, sest selle lahenemisel V kolmkõlasse tekiksid paralleelsed kvindid. Kõrgendatud neljandalt astmelt üles ehitatud saksa sekst avaldub aga kujul _hII₆₅^#1,3 ja IV₇^#1,b7 (mažooris) või IV₇^#1 (minooris), prantsuse sekst aga kujul _(h)II₆₅^#3. Suurendatud sekstiga akordide erinevaid variante ühendatakse sageli häältevahetuse kaudu, kusjuures kahte harmooniat ühendavaks akordiks on tavaliselt läbiminev I₆₄ (vt näiteid V.1.8a ja b).

Näide V.1.8, Suurendatud sekstiga akordide kaunistamine häältevahetusega

Mõnikord võivad suurendatud sekstiga akordid tekkida ka algustoonika prolongeerimisel. It₆ antud kontekstis üldreeglina kasutatav ei ole, Ger₆ avaldub aga kujul _hII₂^#1,3 ja IV₄₃^#1,b7 (mažooris) või IV₄₃^#1 (minooris), Fr₆ aga kujul _(h)II₂^#3 (vt näiteid V.1.9a, b ja b)

Näide V.1.9, Ger₆ ja Fr₆ toonikat prolongeerivate abiakordidena