V.4 Kaldumine. Kõrvaldominandid. Kalduvsekvents (sekventskaldumine) ja ellipskaldumine.

Kaldumiseks nimetatakse ajutist üleminekut uude helistikku. Helistikku, millesse kaldutakse, nimetatakse kõrvalhelistikuks ja helistikku, millest kaldutakse, põhihelistikuks. Kaldumine on üldreeglina võimalik vaid lähisugulushelistikesse. Seetõttu kasutatakse kaldumise paralleelmõistena ka sõna tonikaliseerumine. Mainitud mõiste viitab mõne laadi astme (v.a. I aste) käsitlemisele ajutise toonikana. Akordi, mis selliselt ajutiselt toonikaks muudetud laadi astmelt üles ehitatakse, nimetatakse tonikaliseeritud (või tonikaliseerunud) akordiks. Erinevalt modulatsioonist pole kaldumise eesmärgiks valitsevat helistikku tühistada, vaid selle erinevaid astmeid tonikaliseerides pigem rõhutada. Seega kaldumine sageli just tugevdab valitseva helistiku taju.

Selleks, et mingilt laadi astmelt üles ehitatud kolmkõla tonikaliseeruks, peab sellele eelnema akord, mis oleks vastava kolmkõla suhtes dominant. Alternatiivse võimalusena võib vastavale kolmkõlale eelneda ka kaks akordi, millest esimene funktsioneerib kolmkõla suhtes predominandi ja teine dominandina. Sellist akordi, mis funktsioneerib mõnelt laadi astmelt üles ehitatud kolmkõla (v.a I kolmkõla) suhtes dominandina, nimetatakse kõrvaldominandiks, ja akordi, mis funktsioneerib selle suhtes predominantakordina, kõrvalpredominandiks. Kaldumiseks piisab mõnikord ka lihtsalt kõrvaldominandi (või kõrvalpredominandi ja kõrvaldominandi) olemasolust ning see (need) vastavasse tonikaliseerunud kolmkõlasse või sekstakordi tingimata lahenema ei peagi. Kõrvaldominantide tähistamiseks kasutatakse kaldkriipsu, mis eraldab vastava astme suhtes funktsioneerivat dominant- või predominantakordi astmetähisest. Näiteks dominantseptakordi kolmanda astme suhtes tähistatakse V₇/III, teise astme septakordi kuuenda astme suhtes aga II₇/VI jne. Näites V.4.1 on ära toodud C-duuri ja a-molli kõrvaldominandid.

Näide V.4.1, Kõrvaldominandid C-duuris ja a-mollis

[sisesta näide V_4_1]

Kaldumine võib väljenduda ka harmoonilise sekventsina. Teatavasti liigituvad sekventsid kvindi-, sekundi- ja tertsisuhtelisteks sekventsideks (vt ptk IV.10). Laskuva kvindisuhtelise sekventsi elementaarkujus moodustuvate kolmkõlade C: III-VI-II-V-I (vt näide V.4.2a) kaunistamisel pidedega moodustub septakordide järgnevus C: III-VI₇-II₇-V₇-I (vt näide V.4.2b). Mainitud järgnevuses on septakordid võimalik vastavate alteratsioonide lisamisel muuta kõrvalseptakordideks, mille tulemusel moodustub järgnevus C: III-V₇/II-V₇/V-V₇-I (vt näide V.4.2c).

Näide V.4.2, Laskuva kvindisuhtelise sekventsi teisendamine kalduvaks sekventsiks (ellipskaldumiseks) (1)

Eelpool kirjeldatud kaldumist, mille puhul kõrvaldominandid ei lahene ootuspäraselt kõrvalastmetesse, vaid uutesse kõrvaldominantidesse (vt näide V.4.2c), nimetatakse ellipskaldumiseks. Sõna ellips (väljajätt) viitabki siin kõrvaldominantide lahendusakordide väljajätmisele. Ka laskuvale kvindisuhtelisele sekventsile kujul C: I-III₄₃-VI₇-II₄₃-V₇-I (vt näide V.4.3a) saab anda ellipskaldumise vormi muutes iga septakordi või pöörde kõrvaldominandiks C: I-V₄₃/VI-V₇/II-V43/V-V7-I (vt näide V.4.3b). Samamoodi saab laskuva kvindisuhtelise sekventsi C: I- III₂-VI₆₅-II₂-V₆₅-I (vt näide V.4.3c) muuta järgnevuseks C: I-V₂/VI-V₆₅/II-V₂/V-V₆₅-I (vt näide V.4.3d). Tõusvasuunaline kvindisuhteline sekvents avaldub aga üldreeglina ainult diatoonilisena.

Näide V.4.3, Laskuva kvindisuhtelise sekventsi teisendamine ellipskaldumiseks (2)

Sekundisuhteline sekvents elementaarkujul, milles igat sekventsilüli esindab vaid üks akord, avaldub üldreeglina vaid diatoonilisel kujul. Küll on aga üsna tavaline intervallimudelil 5-6-5-6 põhineva tõusvasuunalise sekundisuhtelise sekventsi kromatiseerimine, mille puhul sekventsi iga teine akord (sekstakord) teisendatakse kõrvaldominandiks: järgnevusest C: I^5-6-II^5-6-III või I-VI₆-II-VII₆-III (vt näide V.4.4a) saab järgnevus C: I-V₆/II-II-V₆/III-III (vt näide V.4.4b). Mainitud kõrvaldominandid võivad sellises sekventsis avalduda ka põhikujus ehk V astme kolmkõladena, millele võib omakorda teisendada septakordiks (vt näide V.4.4c; NB! Kõrvalastme dominantseptakordile ei saa kunagi liikuda otse, vaid sellele peab alati eelnema kõrvalastme dominantkolmkõla või sekstakord, et tagada septimi korrektne ettevalmistus.)

Näide V.4.4, Tõusva sekundisuhtelise sekventsi teisendamine kalduvaks sekventsiks

Analoogiliselt saab toimida intervallimudelil 6-3-6-3 põhineva laskuvasuunalise sekundisuhtelise sekventsi kromatiseerimisel. Sekventsjärgnevuse C: V₆-I-IV₆-VII-III₆-VI (vt näide V.4.5a) saab teisendada järgnevuseks F: II₆-V, e: II₆-V, d: II₆-V, mille iga lüli kaldub astme võrra madalamasse lähisugulushelistikku (vt näide V.4.5b). Samuti võib mudelil 6-5-6-5 põhineva sekundisuhtelise sekventsi C: III₆-VI-II₆-V-I₆-IV (vt näide V.4.5c) teisendada järgnevuseks a: V_6-5-I, G: V_6-5-I, F: V_6-5-I (vt näide V.4.5d).

Näide V.4.5, Laskuva sekundisuhtelise sekventsi teisendamine kalduvaks sekventsiks (1)

Nagu viimati toodud näide demonstreerib, võivad laskuvas ja kalduvas sekundisuhtelises sekventsis kõrvaldominante esindada ka septakordid või nende pöörded, kuid sellisel juhul tuleb igale septakordile liikudes tagada selle septimi korrektne ettevalmistus ja lahendamine. Nii nagu keerukad laskuvad kvindisuhtelised sekventsid, tekib ka laskuv sekundisuhteline diatooniline sekvents C: V₆-I₂-IV₆-VII₂-III₆-VI₂ bassihääle kaunistamisest pidedega (vrd näiteid V.4.5a ja V.4.6a). Ka sellises sekventsis võib bassipide tulemusel moodustuvad diatoonilised sekundakordid teisendada vajalike helide altereerimise kaudu kõrvaldominantideks. Tulemusena moodustub järgnevus C: V₆, F: V₂-I₆, e: V₂-I₆, d: V₂ (vt näide V.4.6b).

Näide V.4.6, Laskuva sekundisuhtelise sekventsi teisendamine kalduvaks sekventsiks (2)

Analoogiliselt sekundisuhtelisele sekventsile avaldub ka tertsisuhteline sekvents elementaarkujul vaid diatoonilisena. Samas võib aga laskuvate paralleelsete deetsimite mudelil 10-10-10-10 põhineva laskuva tertsisuhtelise sekventsi C: I-V-VI-III-IV-I (vt näide V.4.7a) iga teise akordi muuta septakordiks C: I-V₇-VI-III₇-IV-I₇ (vt näide V.4.7b. Märkus: Kuna sellises järgnevuses lahenevad septakordid sellest sekund kõrgemal asuvasse kolmkõlasse, on mainitud kolmkõlas kui lahendusharmoonias soovitav kahendada tertsi nii nagu kahendatakse tertsi ka V₇ lahenemisel VI ja VII₇ lahenemisel I kolmkõlasse.). Saadud septakordid saab teisendada kõrvaldominantideks, mille tulemusena moodustub sekvents C: I-V₇-VI, a: V₇-VI, F: V₇ (vt näide 6b).

Näide V.4.7, Laskuva tertsisuhtelise sekventsi teisendamine kalduvaks sekventsiks

Teatavasti tõusev tertsisuhteline sekvents diatoonilisel ega elementaarkujul ei avaldugi. Küll on aga võimalik tõusva tertsisuhtelise sekventsi variant, milles iga järgneva lüli tertsi võrra kõrgemal kõlav kolmkõla on tonikaliseeritud sellele eelneva kõrvaldominandiga: C: I, e: V-I, G: V-I (vt näide V.4.8a). Sellest on võimalik moodustada järgnevus, kus iga kõrvaldominanti esindab septakord: C: I, e: V₇-I, G: V₇-I (vt näide V.4.8b). Kuna septakordide kvindid lahenevad meloodia liikumise tõttu tõusvasuunaliselt, on iga septakordi lahendusharmoonia tertsikahendusega kolmkõla, sest akordi septim tuleb n-ö vabade häälte liikumisest sõltumatult lahendada ikka laskuvalt. Selle tulemusena võib osutuda vajalikuks ka keskmiste häälte ulatuslikum liikumine, mis aga sekventsilülide vahel pole keelatud (vt näide V.4.8b).

Näide V.4.8, Tõusev tertsisuhteline kalduv sekvents