VI.3 Kaheosaline lihtvorm ja kaheosaline lihtvorm repriisiga. Kolmeosaline lihtvorm.

Kaheosaline lihtvorm moodustub kahest poolest, millest esimene esindab vormilist esitust ning teine vormilist jätku, s.t nii arendust kui ka lõpetust. Kaheosalise lihtvormi esimene pool põhineb mõnel klassikalise peateema vormil – suurel lausel, perioodil või hübriidvormil – ning teine sellega üldreeglina proportsionaalselt samaväärsel (sama pikkusega) lõigul, mille vormiline struktuur on mõnevõrra sarnane suure lause jätkufraasile. Teisisõnu algab kaheosalise vormi teine osa reeglina muusikalise arendusega, mis väljendub tavaliselt dominandiorelipunkti või sekventsjärgnevusena ning lõpeb täiskadentsiga (vt ka ptk VI.1 muusikaline lause vormilise jätkuosana). Temaatiliselt põhineb teine pool uuel muusikalisel materjalil või juba kõlanud materjali sedalaadi arendusel, mis ei ole tõlgendatav temaatilise tagasituleku ehk repriisina.

Võrreldes kolmeosalise vormiga esineb kaheosaline vorm klassikalises instrumentaalmuusikas suhteliselt harvemini, kuid sageli on selles kirjutatud klassikalise variatsioonivormi teema (vt ptk VI.8), sest repriisi ehk vormi alustava tuumikfraasi või mõne pikema vormiüksuse põhihelistikus tagasituleku puudumine muudab selle kasutamise sobivaks suuremates vormides, mis põhinevad teema arvukatel kordustel ning kus seetõttu tekib materjali ülekasutamise oht. Tonaalselt on kaheosaline vorm alati suletud ehk lõpeb põhihelistiku toonikaga. Selle esimene pool võib aga olla nii püsitonaalne (algab ja lõpeb samas helistikus, antud juhul põhihelistikus) kui ka moduleeriv.

Näide VI.3.1, kaheosaline lihtvorm Beethoveni viiulisonaadi A-duur, op. 30, nr. 1, III osa peateemana

Oluliselt levinum on kaheosaline repriisiga lihtvorm, mida mõnikord nimetatakse ka lauluvormiks. Ka selline vorm moodustub kahest poolest, millest esimene esindab vormilist esitust ja teine pool vormilist jätku. Erinevalt ilma repriisita kaheosalisest vormist on repriisiga kaheosalise vormi esimene pool peaaegu alati perioodivormis või sellega lähedalt seotud hübriidvormis. Repriisiga kaheosalise vormi teine pool jaguneb aga omakorda selgelt kaheks osaks: arendust esindavaks esimeseks osaks (fraasiks või lauseks), mis põhineb analoogiliselt kaheosalisele ilma repriisita vormile kas dominandiorelipunktil või sekventsharmoonial, ning lõpetust esindavaks teiseks osaks, mis põhineb perioodivormis esimese poole järellause repriisil (mainitud repriis annab vormile ka nimetuse). Ka kaheosaline repriisiga vorm on tonaalselt alati suletud ehk lõpeb täiskadentsiga põhihelistikus. Analoogiliselt kaheosalisele ilma repriisita vormile võib selle esimene pool olla aga nii püsitonaalne kui ka moduleeriv.

Näide VI.3.2, kaheosaline repriisiga lihtvorm (lauluvorm) Beethoveni klaverisonaadi f-moll, op. 2, nr. 1, II osa peateemana

Klassikalise instrumentaalmuusika üks tavapärasemaid vorme on aga kolmeosaline lihtvorm. Kolmeosaline lihtvorm moodustub kolmest osast: (1) vormilist esitust esindavast algusosast, mille vormiks võib olla nii suur lause, periood kui ka hübriidvorm, (2) vormilist arendust esindavaks keskosaks, milleks võib olla kas dominandiorelipunktil või sekventsjärgnevusel põhinev muusikaline lause (lõpukadentsi puudumisel võib seda nimetada ka muusikaliseks fraasiks), ning (3) vormilist lõpetust esindavast algusosa tagasitulekust ehk repriisist. Kolmeosalise lihtvormi esimeset osa nimetatakse ekspositsiooniks, mis tuleneb sõnast eksponeerima ehk esitama, teist osa kontrastseks keskosaks, sest üldreeglina tuuakse siin sisse uus temaatiline idee, ning kolmandat osa repriisiks.

Tonaalselt on ekspositsioon sageli moduleeriv, kuigi võib mõnikord olla ka püsitonaalne. Kontrastne keskosa lõpeb reeglina põhihelistiku dominandil, mida tavapäraselt artikuleerib ka poolkadents (viimane puudub sageli siis, kui kontrastne keskosa põhineb tervikuna põhihelistiku dominandil, mistõttu sisulist harmoonilist liikumist ei toimugi). Kolmeosalise lihtvormi repriis on aga püsitonaalne, s.t see algab ja lõpeb põhihelistikus, kusjuures vormiline lõpetus artikuleeritakse reeglina alati kinnise täiskadentsiga.

Vormiliselt eristab kolmeosalist lihtvormi kaheosalisest repriisiga lihtvormist täiemahuline repriis: kui kaheosalises repriisiga lihtvormis põhines repriis vaid ühe esimeses osas esitatud lause tagasitulekul, siis kolmeosalises lihtvormi repriisis kordub algusosa vormilises plaanis tervikuna. Seega tuleb eriti mittekvadraatsete kahe- ja kolmeosaliste vormide eristamiseks võrrelda eelkõige algusosa ja repriisi vormilisi struktuure: kui repriisi vormiline struktuur on algusosaga võrreldes lihtsam (näiteks moodustub see kahe lause asemel ühest lausest ehk sisaldab kahe kadentsi asemel vaid ühte kadentsi), siis on tegemist kaheosalise repriisiga lihtvormiga, kui aga samaväärne, siis kolmeosalise lihtvormiga. Vormilise arendusosa pikkus ja keerukus pole aga vormilise määratlemise juures oluline: näiteks vormilise arendusosa suhteline lühidus vormilise esitusosaga võrreldes ei määratle veel vormi automaatselt kaheosalise repriisiga vormina.

Näide VI.3.3, kolmeosaline lihtvorm Beethoveni klaverisonaadi f-moll, op. 1, nr. 1, III osa Trio-osana